MASSAAŽ – NATURAALNE, OHUTU, TÕHUS
Jah, massaaž – see kõlab kuidagi liiga lihtsalt ja isegi ehk vanamoeliselt?! Ometigi on massaaž olnud läbi aegade üks olulisim keha hooldamise ja taastamise meetod. Ja nüüd on massaaž uuesti tagasi… või siis, pole kunagi ära olnudki. Paljud kaasaegsed meetodid on tõusnud esile ning samuti õigustust oma olemasolule otsinud ja ka tõestanud. Kui aga pöörata silmad kosmeetika kodumaa- Prantsusmaa ja prantsalannade poole, siis saame teada, et just käsitsi teostatavad näohooldused on seal kõrges hinnas. Prantsalnnad eelistavad saada (mitte jääda!) vanemaks rahulikult väärikalt ja stiilselt. Pigem pööratakse tähelepanu kehale tervikuna ja näo nooruslikkust säilitatakse eelistatult mitte iluoperatsioonide, vaid kvaliteetse kosmeetika ja professionaalsete salongihoolduste (sealhulgas näomassaaž) abil.
Ja mis siis on nii erilist selles vanas meetodis? Massaaž on ilmselt üks vanimaist inimkonna poolt kasutatud raviviisidest. Esimesed ülestähendused leiduvad hiina käsikirjades, mis arvatakse pärinevat aastast 2700 e.Kr. Antiik- Kreekas kasutati massaaži eri vormides kõigis ühiskonnaklassides. Massaaž oli soositud valu leevendava ja jõu taastumist soodustava raviviisina. Arstiteaduse isa Hippokrates oskas nimetada mitmeid haigusi, milledesse massaažil on raviv toime. Ka antiikroomlaste hulgas kasutati massaaži haiguste ravis. Neil olid olemas eeskirjad massaažiaegade pikkusest ja sagedusest ning eri õlide kasutamisest. Keskajal harrastasid massaaži ainult posijad. See aeg aga tundub olevat füüsilise laosumise aeg, sest ka arstiteadus oli lainepõhjas. 1500- ndatel aastatel tõi prantsuse kirurg Ambroise Pare antiigiaegse massaži taas au sissse.
Massaažiks võib klassifitseerida igasugust süstemaatilist puudutamist, mis on leitud olevat leevendav või tervist parandav. Klassikalisest massaažist on eraldunud palju erinevaid raviviise. Idamaine arusaam energiakanalitest ning nende kooskõla massaaži tervendava toimega on seotud isegi tunnetusraskustest vabanemise ning hingelise arenguga. Õieti sooritatud massaaž nõuab tegijalt anatoomia ja füsioloogia tundmist, sõrmetunnetust ja käte nõtkust, vajalikku jõudu ja rütmi, liigutuste ja nende mõjude tundmist ning pidevat praktiseerimist.
Massaaži toime ulatub kõigisse nahakihtidesse. Epidermise alumises kihis toimub pidevalt rakkude jagunemine ja uuenemine. Noored naharakud tungivad ülespoole, elavad lõpuni oma elutsükli ning eemalduvad siis naha pinnalt peamiselt pesemisega. Mõnikord on elutsükli lõpetanud rakud aga alloleva koega liiga tugevasti ühendatud ega eemaldu, mistõttu muutub nahapind paksuks ja karedaks. Sel puhul pehmendab sobiv toode koostoimes massaažiga naha pinda ja pehmenenud rakud irduvad nahalt.
Järgmises nahakihis on rakud väga jätkelised ja nende vahele koguneb rakuvahelümf, mis on ühenduses omakorda selle kihi alla olevate lümfi- ja veresoontega. Kuna lümfiringe ei toimi pumbasüsteemi abil nagu vereringe, on ta sõltuv organismis toimuvast liikumisest. Näiteks magades aeglustub lümfiringe peaaegu täielikult, ent kui organism on tugevas liikumises, on ka lümfiringe kiire. Massaaži abil saadakse rakuvahelümf liikuma, ainevahetus kiireneb ja nahk näib kumav ja kirgas ning ka põletikuoht väheneblaguproduktide ja bakterite eemaldamisel nahast.
Pärisnahk on moodustunud vetsuvats ja elastsest sidekoest. Elastust aitab säilitada professionaalne massaaž. Samas, valesti teostatud massaaž võib viia aga sidekoe hoopis stressi ja tulemus ei pruugi olla soovitult siluv ning taastav. Ka pärisnahas toimub massaaži tulemusel ainevahetuse kiirenemine, vabaneb rohkem energiat ja ehitusainet uute rakkude jaoks.
Massaaži toime subcutisesse ehk naha aluskihti on sama, mis ülalpoolgi kirjeldatud- vere- ja lümfiringe ning ainevahetus kiireneb. Lisandub veel lihaste stimuleerimine ja seeläbi tugevnemine, samuti rasvkoe pehmenemine ja vähenemine (näopiirkonnas on vahel probleemseks piirkonnaks lõuaalune ja kael).
Massaaži tähtsus on seega eriti sour ja toime ei ulatu mitte ainult nahka, vaid kogu organismi funktsionid elavnevad andes sellega uut elujõudu ja hoides meid nii kehalislet kui vaimselt noorte ja värsketena võimalikult kaua:).